Järvamaa laulu- ja tantsupidu "Tulihänna kingitus"

läks korda 28. mail Aravete Kangrumäel.

F. Pacius/J. V. Jannsen "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"

M.Lüdig/F. Kuhlbars "Koit"

V. Tormis "Linnamäng"

R. Rannap/U. Alender "Rahu"

S. Sisask/P. Volkonski "Mis maa see on"

G. Ernesaks/L. Koidula "Mu isamaa on minu arm"

K.-A. Hermann/F. Kuhlbars "Kungla rahvas"

EELK Järva praostkonna vaimulik laulupäev

14. mail toimus Ambla Maarja kirikus vaimulik laulupäev, kus osales ka meie koor. Ilm oli kahjuks natuke jahedavõitu, nii et polnud kirikust kuskile sooja minna.
Hommikul kella kümnest tehti algust proovidega, koos ja eraldi.
Kell 12 algas kontsert.
Koos teiste kooridega laulsime:
E. Võrk "Eesti, mu kodumaa",
J. Neander, sdn J.S. Bach "Võta nüüd Issandat",
J.S. Bach "Ma tean, mis mina usun",
P. Rips "Mu süda usub õnne",
Sdn T. Jürjo "Oo, Lunastaja Ema" "Maarjamissast",
W.H. Monk "Oh, Issand, jää".
Viimane lugu kanti ette koos pasunakooriga, väga lahe oli.
Lisaks ühendkoorile esinesid veel naiskoorid, pasunakoorid ja osavõtvad koorid eraldi. Meie laulsime oma kooriga P. Ripsi "Läida küünal". Koosseis oli harjumatult väike - 5 sopranit, 5 alti ja 4 bassi. Täitsa kõhe oli, aga välja tuli kenasti.
Interneti avarustest leidsin ka ühe kena video.

Albu taidlejatepeol

Tänavusel aruandluskontserdil andsime oma selle aasta töö viljadest maitsta

Popurrii Valgre lauludest

ja

"Mis maa see on".

Kuna jäime pika eeskava lõppu, kutsusime Ambla koori appi. Et võimsamalt välja kukuks. ;)

Tükike lauluajalugu

Järva-Madise kirikukoor kolmekümnendatel. Foto: A. Põldemaa

JÄRVAKO 2011

Kümnes Järvamaa kooride päev toimus 5. veebruaril Koerus.

Väike loendus

ja rahavahetus

ning töö (dirigent Raul Talmari juhtimise all)

võis alata.

Ette kõlas hoiatus, et häälte lahtilaulmisega läheb pikalt.

"Tõstame õlad vastu kõrvu ja naeratage! Küll on kole pilt!"

"Tzõkk-tzõkk-õzzz...Midagi hullu ei ole. Peamine, et sa paksened selle lauluga."

"Hakkan siit alt pihta, jõuan üles ja teen lehma häält. Tore, kui sa suudaksid seda avatud suuga, nii et mokk kukuks töllakile lõpuks."

jne

jne.

Põnev ja lõbus. :D

Aga ükskord jõuame ka lauludeni.

Mis maa see on?

"...kord öö sööb ära päeva..."

"Sopranid! Mõnel sööbki!"

"...et tuleks armastus ja lõppeks piin..."

"Mehed! Piina koht on juba käes. Kui tuleks armastus ka?

Lugupeetud bassid! Võtke korjaks palju siledamalt, me jääme sinna munele! Ma lähen klaveri taha. Ehk saame sivem edasi."

"Mis maa see on..."

"Mehed, nüüd on kerge koht, aga siis tuleb kogu kola ära teha!"

"Mul on paar üldist palvet: Ärge laulge noote pikemalt, kui nad on. See ajab pulsi sassi. Vaata nooti! Et see mind on seest täis kartul ja vars taga."

Rahu.

"Oluline teadaanne: Kui vaatad nooti ja noodid kukuvad ülevalt alla, siis nii juhtub ka häälega."

"Mehed! Rääkige, ärge laulge: Mul on su hinge vaja, mul on su hinge vaja..."

(Urmas on eriti verejanuline.) :P

"Ma kuulsin, et te arutate, mis õlu teil külmas on. Aga enne, kui see asi selge pole - ÕLUT EI SAA!"

Kontsert.

Meilt külakostiks

"Imeline aas"

Üllatusesinejad. Pildistamiseks liiga kärmed. :P

Tants ja šõukavad.

"Kes kusi koera kopsikusse? Alleaa, alleaa..."

***

Kui ei tule välja koer mu`st, Koerus teha tohin koerust,

sile-vile-viss ai siu-siu-siu ai sile-vile-vissu-jaa.

Tunnustus on siinseil suudel, näen siis välja hurt või puudel,

sile-vile-viss...

Siin tohin kaelu kaksata ja naisi näkist naksata/Siin tohin mehi pilgata ja edevasti kilgata,

sile-vile-viss...

Saab ära tehtud kõik see pull, mis Albus pole kombeks mul,

sile-vile-viss...

Las mina ringi hullan siin kui kolli, taks või bernhardiin.

Siis nalja pärast näita võib, kuis koerus Albu moodi käib...

Kohtumiseni järgmisel aastal Albus.

Aldid tagareast...

Veerime "Linnamängu", mehed on algusega ülbeks tehtud. Arvavad, et me jäämegi nende laulu taha ellerootama.

Kaja uurib nooti ja tähendab: "Mehed! Teiega on siin hoopis teine lugu!"

Triin noogutab arusaajalt altide seljatagusest: "Jah, mehed! Võtke "Näärisokk" lahti."

Läheme laululugemisega edasi.

"Siin vahetate," täpsustab Kaja kohta, kus mehed võtavad naiste laulujärje üle ja vastupidi.

"Kas istekohad jäävad samaks?" piiksub arglik hääleke tagareast.

"Sellel laulul on liikumine ka," teatab Kaja, kui uuest palast läbi puretud. Siin sopranid ja aldid liiguvad lahku ja siin põimuvad read, niimoodi vaheldumisi."

"Kas Urmas ja Jüri ka põimuvad?" ei saa Triin rahu.

"Kuhu meid kutsuti?" läheb lobiseval altkonnal Aune jutt pisut kõrvust mööda.

"Peole. Tantsuks laulma," unistab peolemb esireast.

"Et "Näärisokk" ja "Imeline aas"? Aga tegelikult... kiired ja aeglased lood käivadki vaheldumisi!"

Jõulukirikus

Pühakoja tulesära õhtupimeduses.

Õues tuiskas ja külmetas, aga kirik ei tundunudki nii külm kui eelmisel aastal. Võib-olla sellepärast, et meid, mullusega võrreldes, märksa arvukamalt oli koorirõdule kogunenud. Või on vahepeal majapidamisse rohkem riideid siginenud.

Pea kalmistu rajakäikudes uimaseks aetud, oli täitsa mõnus paigal seista ja laulda ja laulda ja laulda, sest lauludest jõulukirikus puudust ei tule.

"Üks roosike on tõusnud"

"Püha öö"

"Ma tulen taevast ülevalt"

"Neil karjastel väljal"

"Et tulge, oh lapsed..."

"Kõik usklikud, tulge..."

"Oh sa õnnistav"

ja kontsert:

"Jõuluõhtune kirikukell"

"Mu süda usub õnne"

"Jõululaps"

Esimeste ridade naised nõudsid üle õla, et tagumised valjemat häält teeks. Endil olid karvamütsidest kõrvaklapid peas! ;)

Publik kuulas ja... ei nurisenud.

Sellel, kes Helve ette seisma satub, pole prooviskäimistest lugugi. Hoia aga kahe käega mütsist, et kuklasse tuiskav laulutuul seda peast ei viiks ja õiged sõnad ning ligilähedane (mitte Helve süül) viis ilmuvad iseenesest.

Jätkuvalt häid pühi!