9. märtsil toimus Järvamaa kooridepäev JÄRVAKO, kus olime suure koosseisuga esindatud. Õppisime kolme laulu, milleks olid «Veere, veere, päevakene» ansambli Oort repertuaarist Ave Avamere seades, «Maal» Urmas Sisaski oratooriumist «Pro patria» ja Gustav Ernesaksa «Helin». Õpetajaks oli dirigent Indrek Vijard. Tuleb välja, et RRRRRR tuleb korralikult välja hääldada ja MMMMMMM-i laulmisel tuleb jätta huulte vahele väike vahe, et mmmmmmmm paremini heliseks. Samuti pole sugugi tähtis, et nägu laulmise ajal veider välja näeb, vaid oluline on, et laul hästi kõlaks ning laulu sõnum inimesteni jõuaks. Laulsime ja laulsime, kuni hakkas täitsa kenasti välja tulema. Seejärel toimus söögipaus. Inimesed olid rahulikud ja rõõmsad, sest neil olid kõhud täis söödetud, ning oligi ideaalne aeg kontserdi alguseks käes. Kõik koorid esitasid oma ettevalmistatud laulud. Meie laulsime "Kiigelaulu".
Oleme stardivalmis ja ootame luba, et suud lahti teha.
Uuuuuuuuuuu....
Aaaaaaaaaaaaa....
Shalalalaaalalaaaaa
Laulu lõpp juba paari noodi kaugusel.
Aplaus!!!:)
Kui kõik esinejad olid kuulatud, tänati koorijuhte tubli töö eest!:) Preemiaks anti igale koorijuhile ka kaunis kruusikene. Seejärel võis pidu alata.
Ei,ei, te saate valesti aru. Virge ei maga juba, ta korraks pilgutas silmi.
Kõik istuvad kenasti reas ning jälgivad mängu. Mis nüüd siis toimuma hakkab? Kas peaks tantsima minema?
"Mis me selle "Katjakese" lauluga peale hakkame? Lähme teeme üleval proovi? " Nii tegimegi ja jäime oma esinemiskorda ootama.
Julged kutsuti Zumbat tantsima. Esialgu olid kõik pisut häbelikud ning arvasid, et tantsutrenn ei pruugi kõige parem mõte olla, aga mõne aja pärast oli plats rahvast täis ning igaüks andis oma parima. "Tõstke õlad üles! Jah, vot nii!"
2 sekundit pausi naermiseks ja puhkuseks.
Zumbaaaaaaaa, zumbaaaaaaaa
Ja Zumba jätkub veelgi...
Kohapealt oli loomulikult lõbus Zumba põhitõdesi omandada. :)
Enno osales võistlusel, kus sai süüa. Kas ta palub kõrgemalt poolt jõudu,
et võistlus võita või oli lihtsalt laes huvitava disainiga lamp, jäägu
igaühe enda otsustada.
Esiplaanil on Mall, kes arvatavasti on välgu sähvimisest tugeva peavalu saanud. Jääb loota, et ma talle siiski peavalu ei põhjustanud ning ta üritab midagi meenutada.
Jõudis kätte meie esinemiskord. Kaunid Katjakesed reas. :)
Õunapuudel puhkes punaõisi,
uduloore hõljus kohal jõe.
Kõndis kaldal Katjakene
kaunis,
saatis pilgu üle kauge vee.
Lenda, lenda laulukene kiirelt,
kuldse päikse jälil ruttu siit.
Sinna kus on sõdur kaugel piiril,
tuhat tervist Katjalt talle vii.
Katjakesed kõnnivad minema.
"Me täname, me täname. Oh, mis te nüüd. Nii suurt aplausi poleks vaja olnud."
OMG, meist polegi pilti tehtud. Teeme pilti!!!
Kõik paistavad lõbusas meeleolus olema. :)
Sama lugu ka teiselpool lauda
Jõudis kätte tordisöömise aeg.
Kaja demonstreerib saadud kruusi. "Eksole ju uhke!"
Saime tänukirja Järvakol esinemise eest!:)
Selleks korraks oligi pidu läbi. Jääme järgmist aastat ja uut Järvakot ootama!:)
