Debütantide muljetusi.
Paistab, et vanus pole enam see. Kellaaegu tuleb edaspidi suurelt kuhugi kirjutada. Meie startisime kell pool 1. Sest ainuke number, mis meelde oli jäänud, oli see, et Kaja hakkab siis liikuma.
Laat. Oli vahva. Üks valge pikk-kasukas himutas. Kahjuks kahanes see vaid lambanahkseks kõrvikuks. Mütsiomanikku kutsutakse edaspidi Pähklijäneste Pealikuks. Külm oli.
Proov. Sirje Grauberg tegi hääled lahti, muideks, väga efektiivselt, dirigendid Kaja Kraav ja (mis selle kolmanda daami nimi võis olla) jaotasid palad omavahel. Prooviti erinevaid helistikke. Katse teha ühe laulu lõppu kordus, pälvis vingu ja hala meeskoori poolel. Sopranid omalt poolt andsid hävitava hinnangu (kuigi seda neilt ei küsitud) laulule: „Sind jõuluingel palun ma“. „See ei ole ilus laul. See on KOLE laul. Kohe väga kole laul!“ No siiski kõlas see kontserdil vist talutavalt.
Kontsert. Süvaanalüüsi kontserdi kohta teha ei saa, saalis ei olnud inimest, kes oleks tagasisidet andnud. Panen siis lihtsalt kirja oma mõtted iga lauluga seoses.
Esitusele tulid:
Jõululaps
– teises salmis tahaks öelda „Astub rõõmustades iga ilmaga...“ Pooltel kordadel nii lähebki.
Jõulu-laupäeval – imelikud sõnad sel lool, aga välja tuli täitsa söödav. Meeskoor oli eriti hästi omandanud tihase hõike NOK-NOK. Kahjuks ajas see mind itsitama.
Jõulukirikusse – vahva rõõmus ja rütmikas, toredasti kõlas koos aisakelladega. Uimasemad ei saand esimesele pimmile muidugi peale salmiosa pihta, aga pammi ajaks said nad ka alustatud.
Sind jõuluingel palun ma - ökk
Tähekene – aga see on jälle väga ilus laul, tõdeti sopranite juures. Eriti armsalt kõlasid solistid.
Jõulupuul – klassikaline jõululaul. Aaviku sõnad? On seoksed veidrad.
Jõuluõhtune kirikukell – kategooria – eriti ilus laul. Tempo võiks olla veelgi aeglasem, et pimm-pommi kaja kirikus jõuaks tagasi alla ja orel võiks saata... Aga seal Paide kirikus vist eriti kaja polegi.
Siis. Maavanem ja linnapea pidasid kõnet. Tehti lühidalt. Pikemaks venis folgi eestvedajate premeerimine kommikottidega. Nummimeeter kerkis lakke viimase lauluga „Jõulud jõudvad“, kus ka publik sai võimaluse kaasa laulda. Kaja lastekoori tibud igatahes osalesid vapralt. Linnapea ja maavanem nõksutasid ilusasti rütmis pead.
Kontsert, nagu selgus, oligi ürituse punktiks. Kell 16 löödi turg kinni, päkapikukohvikus lõppes otsa kohv ja supp jäi söömata. Albu koori omadest vist keegi tantsutuppa ei jõudnudki?
Mida oli sellest päevast õppida?
Kuna sul on haugimälu, tassi kaasas kirjapulka, et parandada noote ja märkida üles kellaajad.
Lapsed tuleb ikkagi ise riietada. Hõõgvein teeb suurte varbad soojaks, aga laste varvastele mõjuvad tulemuslikumalt soki asemel jalga tõmmatud labakindad.
Kribunoodid tuleb paljundada loetavasse suurusesse. Minu ees laulval proual olid noodid munasuurused. Väga hea oli lugeda.
Lauluinimesed on jätkuvalt vahvad.
Pähklijäneste Pealik ja veel mõned mehed paluvad edaspidi endale tenori osa õpetada.
Muljeid jagas Triinu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar